
Roheline tee (Camellia sinensis) on pärit Hiinast, kust on teekasvatus levinud üle terve Aasia. Samast taimest tehakse erinevate meetoditega mitmesuguseidteesorte: rohelist, valget, musta, punast, oolongi (pruun tee) ja pu-erh'i.
Tee tervistavaid saladusi on tuntud juba üle 4000 aasta. Roheline tee sisaldab ohtralt antioksüdante, aminohappeid, C- ja B-vitamiine, flavonoide, fluoriidi, teaniini ning polüsahhariide. Peamised komponendid on kastehiinid, neist kõige võimsam on epigallokatehiingallaat (EGCG), mis on põletikuvastase toimega flavonoid ning tugevate antioksüdantsete omadustega. Rohelise tee toimete kohta on tehtud üle maailma väga palju meditsiinilisi uuringuid ning leitud, et sellel on vähivastased omadused. Eelmisel aastal Missouri Ülikoolis hiirte peal tehtud katse tulemuste põhjal oletatakse, et EGCG viib lõpuks Alzheimeri ravini. Roheline tee parandab ainevahetust ja mälu, kaitseb südant, alandab LDL-kolesterooli, aitab ennetada ateroskleroosi, kontrollib veresuhkru taset,
kaitseb maksa, on põletikuvastase toimega ja aitab kiiremini taastuda
külmetushaigustest.
Nahahoolduseski on roheline tee tunnustatud toimeaine, mis kaitseb nahka UV-kiirguse eest, kiirendab naharakkude uuenemist ja haavade paranemist. Antioksüdandid kaitsevad vabade radikaalide eest ning see lükkab edasi vananemisilminguid. Teaniin ühtlustab nahatooni, rahustab tumedaid ja paistes silmaaluseid. Kastehiinid on antibakteriaalse toimega ning võitlevad aknet tekitavate bakteritega. Roheline tee ahendab poore ning aitab vähendada aknest tingitud punetust ja põletikku. Uuringud on näidanud, et roheline tee on hea psoriaasi ja kõõma korral ning sobib kasutamiseks ka rosaatsea puhul.
Lisaks olulisele rollile tervise valdkonnas, on roheline tee Aasia teetseremoonia peaosaline. Lõuna-Koreas nimetatakse teetseremooniat Dado’ks ning siis juuakse enamasti kvaliteetset rohelist teed. Tseremoonia pole ainult tee nautimiseks, vaid see vabastab mõtted ka päeva muredest ning aitab kaasa mediteerimisele.
Tee valmistamine on omaette kunst. Koreas kuumutatakse teelehti (paari tunni jooksul pärast korjamist) metallpotis, seejärel rullitakse need käsitsi kokku ja viiakse õue varjualusesse kuivama.
Roheline tee jaotatakse vastavalt korjamise ajale ja kvaliteedile neljaks:
-
Ujeon on kvaliteetseim tee, mida korjatakse enne 20. aprilli, kui teelehed on veel väikesed ja kevadvihmad sadamata. See on kõige kallim ja haruldasem teesort ning ühest teeportsjonist saab serveerida neli kuni viis kannutäit – mida kvaliteetsem tee, seda rohkem lehed välja annavad;
-
Sejak on kvaliteedi poolest järgmine. Noored teelehed korjatakse 20. aprilli ja 5. mai vahel;
-
Jungijak on teesõprade hulgas kõige populaarsem just hinna ja kvaliteedi suhte poolest. Lehti korjatakse pärast 5. maid, teelehed on veidi suuremad kui Sejakil, kuid maitseomadused on üsna sarnased. Ühest doseeringust annab Jungijak välja 2–3 teeserveeringut;.
-
Daejak kogutakse juunis, viimase korjena ning selle lehed on kõige suuremad ja maitse kõige tugevam. Tihti kasutatakse just seda pakiteede valmistamisel.

Allikad:
http://www.toitumisnoustajad.ee/retseptid/toiduainete-info/roheline-tee/
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1279
http://www.medicalnewstoday.com/articles/269538.php?page=2
http://umm.edu/health/medical/altmed/herb/green-tea
http://www.antiquealive.com/Blogs/Dado_Korean_Tea_Ceremony.html
http://www.top10homeremedies.com/kitchen-ingredients/10-beauty-benefits-of-green-tea-for-skin-and-hair.html
Kommentaarid